Thursday, March 26, 2009

Vahekokkuvõte - Mina kui õppija

Enda blogi esimeses sissekandes kirjutan, et inimene õpib kõikjal ja kogu aeg ka kõige tavapärasemad tegevused õpetavad inimest. Ei ole olemas olukorda, tegevust, millest poleks võimalik midagi juurde õppida.
Milline õppija ma olen? Blogi sissekandeid lugedes hakkab silma, et kui mul tuleb hakata lahendama mingit uut ülesannet (situatsiooni) siis kõigepealt toon ma välja kõik selle, mis mind häirib (mis mulle ei meeldi) samas ma ei jää ainult negatiivsele peatuma, kui kõik halb on väljatoodud hakkan ma analüüsima, kuidas see olukord siis enda jaoks positiivseks pöörata. Seega, kui vaadata minu sissekandeid siis valdavalt algavad need õpiülesannete negatiivsete poolte väljatoomisega ja lõppevad alati positiivse noodiga. Võib öelda, et õppimine toimub minupuhul siis suunaga negatiivselt positiivse poole. Mul on hea meel, et ma suudan pea alati leida kõigist situatsioonidest lõppkokkuvõttes midagi positiivset, kuid tuleb tunnistada, et see pole alati just väga kerge ja vahel see ei õnnestugi.
Kas ma õpin pindmiselt või süvitsi? Vastus on, et kasutan mõlemat õppimisviisi. Leian, et ei ole võimalik kõiki asju õppida süvitsi, selleks pole lihtsalt aega. 24 tunnisest päevast ei piisa kõigi asjade süvitsi õppimiseks ning kui päevas olekski rohkem tunde, siis see ei päästaks, sest arvatavasti oleks siis ka rohkema asju, mis vajaksid õppimist. Samas õppides ainult pindmiselt, oleks elu ikka väga pealiskaudne ja igav. Seega, kõige olulisem on osata teha valikuid, mida soovin õppida süvitsi ja mida pindmiselt. Süvitsi tuleb õppida neid asju, mis pakuvad huvi, annavad hea enesetunde ja tunduvad olevat need õiged (oluline on sisetunne ). Pindmiseks õppimiseks tuleks jätta need ained (valdkonnad), mida on küll vaja näiteks diplomi kättesaamiseks (kooli lõpetamiseks vms.), kuid mis endale sisemiselt huvi ei paku ja näivad elus hästi hakkamasaamiseks teisejärgulised. Valiku tegemine, kas õppida süvitsi mingit asja või pindmiselt on väga raske ning sageli tehakse (teen) selles osas valesid otsuseid, kuid see on taas üks koht kus õppida. Kogemused on need, mis õpetavad, ka negatiivsest kogemusest on võimalik juurde õppida, kuid sellest hoolimata eelistan ma õppida positiivsetest olukordadest.
Arvan, et olen õppija rolli astmeid vaadates - rolli mängimise staadiumis. Leian, et ma olen endale võtnud rolli ning nüüd ma käitun vastavalt valitud rollile, samas püüan juba hakata looma enda rolli õppijana.
Kes ma olen - optimist või pessimist? Sellele küsimusele otsisin ma vastust kui mul oli kiire ning sellel momendil oli raudtee ülesõit kinni (kaubarong oli ees). Siis ma esitasin selle küsimuse kõva häälega ja mu sõbranna vastas kohe, et sina Triin oled kindlasti optimist, kuid see vastus ei rahuldanud mind, sest ma olin sellel momendil väga pahane, et rong pidi just siis tulema, kui mul kiire on. Sellest küsimusest tekkis arutelu ja arutluse tulemuseks sai, et olen pessimist, kes püüdleb optimismi poole sooviga saada realistiks optimismi kalduvusega (NB! pessimist ma pole kohe kindlasti ja läbinisti optimist samuti, olen kusagil nende vahepeal).

Kokkuvõttes, mida ma siis olen märganud enda kui õppija juures?
1. Kõigepealt toon välja negatiivse ja seejärel asun otsima positiivset.
2. Süvitsi õpin neid asju, mis mind tõeliselt (sisemiselt) huvitavad.
3. Mulle meeldib õppida läbi positiivsete kogemuste, mida elu pakub.
4.Mulle meeldib ennast analüüsida läbi küsimuste (esitan endale küsimuse ning asun siis vastust otsima).

No comments:

Post a Comment