Mis on õppimine? Iseenesest lihtne küsimus, ent millele vastata pole sugugi kerge. Lihtsalt öeldes on õppimine minu meelest uuete teadmiste omandamine. Tahe mõista end ümbritsevat.
Kooliõpilaselt küsides on õppimine hinnete saamine. Seda vastust peetakse enamasti valeks, põhjendades seda sellega, et õpitakse ikka endale mitte teistele. Mõnes mõttes nõustun ma nendega, kes peavad õppimist hinnetepärast valeks, kui teisest küljest mõistan ma ka hinnete pärast õppimist. Tore on omandada ainult neid teadmisi, mis konkreetsele inimesele huvi pakuvad, kuid koolisüsteem sisaldab ka teemasid, mis ei paku kõigile huvi, kuid need teemad on vaja positiivselt läbida selleks, et lõpetada kool. Seega õpitakse vahel ka hinnete pärast.
Keegi pole öelnud, et elu peab kerge olema, samas keegi pole ka öelnus, et elu peaks raske olema. Sama saab öelda ka õppimise kohta. Viimane loeng (04.03) õpetas, et õppimine võib olla põnev tegevus, ent samamoodi suudab õppimine ka tuju halvaks muuta. Loeng oli põnev, tore oli kuulata ja avaldada arvamust selle üle, mis asi see õppimine ikkagi siis on, samas saada teada, et sinu mitme nädala töö ei vasta nõudmistele teeb meele kurvaks. Näed vaeva ja teed tööd, kuid tulemust ei midagi (see on nüüd siiski natuke liialdus). Saan aru, et õpitakse vigadest ja on tore, et õppejõud annab võimaluse tööd parandada, kui mis parata, esmane reaktsioon on ikka kurb, kui vaevaga tehtud töö ei saa tunnustust, ent nagu ma varemgi olen öelnud - mis ei tapa teeb tugevamaks! Keegi tark ütles kord - vead on selleks, et neist õppida!!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment